Mida tuleks tähele panna lemmikloomade intensiivravi osakonnas
Jäta sõnum
Lemmiklooma intensiivravi osakond (ICU) on spetsiaalne keskkond, mis pakub kõrgetasemelist arstiabi raskete haigustega lemmikloomadele. Sarnaselt inimhaiglate intensiivraviosakondadega vajavad ka lemmikloomade intensiivraviosakonnad ranget jälgimist ja professionaalset hooldust. Järgnev sisu tutvustab mitmeid põhipunkte, mida tuleb lemmikloomade intensiivravi osakondades tähele panna.
1. Täpne hindamine ja jälgimine
Pärast lemmikloomade intensiivraviosakonda sisenemist peavad õendustöötajad patsiente kiiresti vastu võtma ja läbi viima vastuvõtukoolituse. See hõlmab patsiendi põhiolukorra, peamiste sümptomite ja erinevate torustike seisundi mõistmist. Olulised on ka erakorralised õendusabi meetmed, näiteks veenikanalite kiire rajamine, erinevate proovide kogumine ja vajadusel aktiivne operatsiooniks valmistumine. Asendi ja ohutuse seisukohalt on vajalik patsiendi konkreetsest olukorrast lähtuvalt võtta sobiv asend. Näiteks võivad südamepuudulikkusega lemmikloomad olla poollamavas asendis, hingamispuudulikkusega lemmikloomad tuleb tõsta 30 kraadi võrra, šokis lemmikloomad peavad hingamisteede läbilaskvuse säilitamiseks lamama ja koomas olevad lemmikloomad peavad kiiresti eemaldama. nina sekretsioon ülemiste hingamisteede obstruktsiooni ja hammustuste vältimiseks. Lisaks on kõrge palaviku, vanaduse ja nõrkuse sümptomitega lemmikloomade jaoks vaja turvavööd, mis takistavad nende voodisse kukkumist.
2. Põetamine ja päästmine
Lemmiklooma intensiivraviosakonnas peavad hooldajad pidevalt jälgima muutusi patsiendi seisundis, määrama nende eest hoolitsemiseks spetsiaalsed töötajad ning viivitamatult jälgima patsiendi pupilli, tsentraalset venoosset rõhku ja perifeerset vereringet. Kriitilise olukorra ilmnemisel peavad meditsiinitöötajad viivitamatult kontrollima ja kiiresti võtma meetmeid häiresignaalide kõrvaldamiseks. Suuliste meditsiiniliste päästekorralduste täitmisel peaksid õed neid korraldusi suuliselt kordama enne ravimite võtmist ning alles pärast arsti kinnitust ja teise isiku kontrollimist saavad nad neid täita.
3. Desinfitseerimine ja isoleerimine
Lemmiklooma intensiivraviosakonnas on desinfitseerimine ja isoleerimine olulised ülesanded. Seireruumi sisenedes peaksid töötajad riietuma vastavalt eeskirjadele ning selgelt määratlema puhtad ja saastunud tööalad. Meditsiinitöötajad peavad rangelt järgima aseptiliste operatsioonide protseduure ja pesema käsi enne ja pärast kokkupuudet patsientidega. Kokkupuutel patsiendi saasteainetega või saastumise kahtlusel tuleb operatsiooni ajal kanda kindaid. Pärast operatsiooni tuleb kindad kohe eemaldada. Rangelt on keelatud kanda kindaid, et sattuda kokku puutumata piirkondade ja tarvikutega. Seireruumis peaks olema puhas keskkond, puhtad põrandad ja korrapärased desinfitseerimismeetmed.
4. Keskkonnamugavus ja mürakontroll
Patsientide ohutuse ja mugavuse tagamiseks peab lemmikloomade intensiivraviosakonnas olema puhas, mugav, turvaline ja vaikne keskkond. Meditsiinitöötajad on korralikult ja tõsiselt riietatud ning osakonnas ei tohi teha valju häält ega kasutada mobiiltelefone. Samuti ei tohi nad jälgimisruumis süüa. Haiglaravi ajal peavad patsiendid kandma haiglavormi ega hoidma liiga palju esemeid, välja arvatud hädavajalikud igapäevased tarbed. Voodite ja esemete paigutamine osakonnas peaks olema standardiseeritud ning kõik meditsiini- ja õendusabiga seotud instrumendid ja esemed tuleks paigutada kindlatele kohtadele.
5. Regulaarne suhtlus ja järelkontroll
Lemmiklooma intensiivraviosakonna hooldus ei hõlma ainult haiguste ravi, vaid hõlmab ka patsientide psühholoogilist abi. Õendustöötajad peavad tõhusalt suhtlema patsientide ja nende peredega ning koguma asjakohast teavet.
